Arhitektuurivõistluselt osavõtmiseks peate olema registreeritud meie veebilehel! Võistlus toimub 22 juunist kuni 10 novembrini 2005!

Üldtingimused

1. SISSEJUHATUS
2. ÜLDTINGIMUSED JA ARHITEKTUURIVÕISTLUSE ALUSTAMINE
2.1 Arhitektuurivõistluse korraldajad
2.2 Arhitektuurivõistluse eesmärk
2.3 Arhitektuurivõistluse vorm
2.4 Osavõtuõigus
2.5 Osavõtukeeld
2.6 Arhitektuurivõistluse keel
2.7 Preemiad ja ostud ning nende väljamaksmine
2.8 Vastutus
2.9 Arhitektuurivõistluse komisjonid
2.10 Arhitektuurivõistluse kooskõlastamine ja koostamise alus
2.11 Arhitektuurivõistluse alusandmete loetelu
2.12 Arhitektuurivõistluse alustamine ja võistlustingimuste väljastamine
3. ARHITEKTUURIVÕISTLUSE LÄBIVIIMINE
3.1 Registreerimine ja tingimuste dokumendid
3.2 Küsimuste esitamine ja vastamine
3.3 Esitatava võistlustöö vajalik maht
3.4 Esitatava võistlustöö vorm
3.5. Anonüümsuse tagamine
3.6 Võistlustöö esitamine
3.7 Komisjonide töö ja võistlustööde hindamine
3.8 Võistluse lõpetamine ja tulemuste avalikustamine
4. VÕISTLUSELE JÄRGNEV TEGEVUS
4.1 Parematest võistlustöödest näituste ja näitusekataloogi tegemine
4.2 Võistluse auhinnatud tööde kasutamine ja edasine projekteerimine
4.3 Preemiata ja hindamata jäänud võistlustööde tagastamine.
4.4 Võidutöö kasutamisest loobumine
5. VÕISTLUSÜLESANNE
5.1 Võistlusala
5.2 Lähiümbrus, funktsionaalsed seosed
5.3 Ehitusgeoloogilised  ja hüdroloogilised tingimused
5.4 Olemasolev haljastus
5.5 Teed ja liiklus
5.6 Nõuded hoonekompleksile ja territooriumile
 
 

1. SISSEJUHATUS

 
Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium korraldab koostöös Eesti Rahva Muuseumi (ERM) ja Eesti Arhitektide Liiduga (EAL) rahvusvahelise arhitektuurivõistluse, et leida parim ideelahendus Eesti Rahva Muuseumi Tartusse Raadile rajatavale uuele hoonekompleksile.
Eesti Rahva Muuseum asutati 1909. aastal eesmärgiga luua eesti kultuuri täielik ja kõike hõlmav varamu. Põhirõhk pandi esemelisele vanavarale. Esmatähtsaks peeti vana kaduva talurahvakultuuri talletamist. Selle kõrval väärtustati aga ka kultuuriloolisi- ja muinasteaduslikke esemeid, ajalooürikuid. Asutati kunstikogu, fotoarhiiv, arhiivraamatukogu. Muuseum pühendati Eesti suurima vanavarakoguja Jakob Hurda mälestusele. Asutatud muuseumis nähti ka rahvusliku aate sümbolit.
Eesti saavutas 1918. aastal rahvuse ajaloos esmakordselt riikliku iseseisvuse, kuid alles 1922. aastal leiti Eesti Rahva Muuseumile püsiv asukoht Tartu linna ääres (kesklinnast umbes 2 km kaugusel) asetsevas balti-saksa aadlisuguvõsale kuulunud Raadi mõisas. Mõisa härrastemajast, mis 19. sajandi keskel oli ümber ehitatud neorenessansslikuks lossiks, sai muuseumi peahoone, kuhu viidi üle ka etnograafilised kogud ja kus oli võimalik korraldada näitusi. Vaatamata ideoloogiliselt vastuolulisele kestale – oli ju Raadi mõisa näol tegemist eestlastest talupojarahvale ideoloogiliselt ja kultuuriliselt vastanduva balti-saksa aadlile kuulunud residentsiga – omandas rajatud muuseum üldsuse silmis kõrge reputatsiooni. Muuseumist kujunes institutsioon, kus tegeldi kõrgetasemelise teadustööga, ja mis oli külastajate poolt hinnatud kui huvitav vaba aja veetmise koht.
Teise maailmasõja aastail sai Raadi mõisa peahoone tulekahjus oluliselt kannatada. Peale Eesti inkorporeerimist NSV Liitu viidi muuseum üle endisesse Tartu kohtumajja, muuseumi varad paigutati ajutistesse hoidlatesse, ning ala muudeti kinniseks sõjaväelennuväljaks. Muuseumi tegevus jätkus Tartu kesklinnas erinevates hoonetes. Nõukogude perioodil avanes muuseumil võimalus korraldada süstemaatiliselt ekspeditsioone Venemaal elavate soome-ugri väikerahvaste juurde ning täiendada kogusid sealt korjatud etnograafilise materjaliga.
Vahetult enne Eesti iseseisvuse taastamist 1991. aastal tekkis lootus taastada muuseum oma kunagises asukohas Raadi mõisas. 1993. aastal leiti aga muuseumile uus asupaik Tartu kesklinnas, Toomemäel. ERMi uuele hoonele projekti saamiseks korraldati Eesti-sisene arhitektuurivõistlus. Projekt ei realiseerunud, kuna riigikogu otsusega pidi ERMi ehitamist alustatama alles peale Eesti Muusikaakadeemia ja Eesti Kunstihoone valmimist, mis lükkas ERMi ehitamise pikaks ajaks edasi. 2003. aastal tehti uus, lõplik otsus ERMi taasrajamiseks Raadile. Vahepealsetel aastatel ehitati Raadile välja hoidlakompleks, korrastati parki ning konserveeriti mõisa peahoone varemed. Ees ootab rahvusvaheline võistlus muuseumi hoonekompleksi rajamiseks Raadile.
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistlus on teine suuremahuline kultuurivaldkonna riiklik hange Eestis: 1993. aastal toimus rahvusvaheline konkurss projekti saamiseks Eesti Kunstimuuseumile, mille võitis Soome arhitekt Pekka Vapaavuori. ERMiga võrreldava suuruse ja eelarvega objekt valmib Pekka Vapaavuori poolt projekteerituna 2005. aasta sügisel.
 
 
 

 

2. Üldtingimused ja ARHITEKTUURIvõistluse alustamine

 
2.1 Arhitektuurivõistluse korraldajad
2.1.1. Eesti Rahva Muuseum, ostja.
2.1.2. Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium.
2.1.3. Eesti Arhitektide Liit.
 
2.2 Arhitektuurivõistluse eesmärk
2.2.1. Võistlus on arhitektuurse ideekavandi võistlus eskiisprojekti staadiumis, mis vastab riigihanke avatud pakkumismenetlusega ideekonkursi tingimustele.
 
2.2.2. Arhitektuurivõistluse korraldamise eesmärk on saada parim lahendus Eesti Rahva Muuseumi uue hoonekompleksi ning territooriumi planeeringule. Võistlusala asukoht on Tartu, Raadi linnaosa. Arhitektuurivõistluse planeeritav võimalik uushoonestusala on kogusuurusega 16,6 ha, võistlusala 24,2 ha ning planeerimis- ja uurimisala 58,5 ha
 
2.2.3. Arhitektuurivõistluse tulemusena leitakse võistlustöö (kavand), mis on edaspidiseks aluseks maa-ala hoonekompleksi planeerimisel ja projekteerimisel.
 
2.3 Arhitektuurivõistluse vorm
2.3.1. Arhitektuurivõistlus on anonüümne, üheetapiline, rahvusvaheline ja avalik.
 
2.3.2. Arhitektuurivõistlus viiakse läbi lähtudes riigihangete seaduse (RT I 2000, 84, 534; 2001, 34, 189; 40, 224; 50, 284; 2002, 23, 131; 47, 297; 61, 375; 63, 387; 87, 505; 99, 577; 2003, 25, 153; 78, 521; 88, 591; 2004; 56, 402; 2005, 18, 105) ideekonkurssi reguleerivatest sätetest (§ 59).
 
2.4 Osavõtuõigus
2.4.1. Arhitektuurivõistlusest võivad osa võtta kõik eraõiguslikud juriidilised isikud, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja füüsilised isikud, kes on Euroopa Liidu liikmesriigi arhitektide liidu või vastava erialase liidu liikmed või grupid, kelle esitatava võistlustöö üheks kaasautoriks ja kollektiivi juhiks on Euroopa Liidu liikmesriigi arhitektide liidu liige.
 
2.4.2. Osavõtjate kvalifikatsioon peab vastama ostja poolt kooskõlas riigihangete seadusega kehtestatud nõuetele. Nõuded osavõtjate kvalifikatsioonile on antud käesolevate tingimuste Lisas nr. 3.
 
2.5 Osavõtukeeld
2.5.1. Arhitektuurivõistlusest ei tohi osa võtta komisjoni esimees, liikmed, eksperdid ja isikud, kes on arhitektuurivõistluse korraldamise tõttu eelistatud olukorras ja võiksid mõjutada komisjonide otsuseid ning samuti kõigi nimetatud isikute lähikondsed (abikaasad, elukaaslased, otsejoones ülenejad ja alanejad sugulased, õed, vennad, õe või venna otsejoones alanejad sugulased, abikaasa otsejoones ülenejad ja alanejad sugulased, abikaasa õed ja vennad ning nende otsejoones alanejad sugulased) ning omandiga seotud äripartnerid.
 
 
2.6 Arhitektuurivõistluse keel
Võistluse keel on eesti ja inglise keel.
 
2.7 Preemiad ja ostud ning nende väljamaksmine
2.7.1. Preemiateks on ette nähtud 1 700 000 Eesti krooni (121405.75 eurot), mis jaguneb järgmiselt:
1. preemia              700 000 EEK (44728.34 EUR)
2. preemia              500 000 EEK (31948.88 EUR)
3. preemia              300 000 EEK (19169.33 EUR)
2 ostupreemiat        á 100 000 EEK (6389.78 EUR)
 
2.7.2. Kui arhitektuurivõistluse tingimustele vastavate võistlustööde arv osutub võrdseks või väiksemaks kui preemiate ja ostupreemiate arv pluss kolm võistlustööd, on põhikomisjonil ühise otsuse põhjal lubatud preemiate osaline ärajätmine või ümberjagamine. Esimest preemiat ja ostupreemiat ei ole õigus vähendada.
 
2.7.3. Preemiad makstakse välja hiljemalt ühe kuu jooksul pärast auhinnatud võistlustööde autorite ja Eesti Kultuurkapitali vahel toetusstipendiumi lepingu sõlmimist.
 
2.8 Vastutus
2.8.1. Arhitektuurivõistluse korraldajad ei vastuta võistlustööde säilimise eest. Osalejatel on õigus oma vahenditega võistlustöid kindlustada.
 
2.9 Arhitektuurivõistluse komisjonid
2.9.1. Arhitektuurivõistluse läbiviimiseks, võistlustööde hindamiseks ja võitjate väljaselgitamiseks on moodustatud kaks komisjoni: põhi- ja erikomisjon.
Anonüümsuse tagamiseks kontrollitakse võistlusel osalejate kvalifikatsiooni erikomisjoni poolt enne anonüümselt esitatud võistlustööde hindamist. Erikomisjon kontrollib ainult märgusõnaga „Kvalifitseerimisdokumendid” varustatud ümbrikus esitatud osalejate kvalifitseerimisdokumentide vastavust EV Riigihangete Seadusele ja ostja poolt esitatud nõuetele. Erikomisjoni liikmetel ei ole õigust tutvuda võistlustööde sisulise osaga.
Põhikomisjon hindab võistlustööde arhitektuurset kvaliteeti ja selgitab välja võistlustööde paremuse.
Korraldajad tagavad, et anonüümsuse säilitamiseks ei puutu eri- ja põhikomisjonide liikmed komisjonide töö käigus omavahel kokku. Erikomisjon tagab võistlusel osalejate anonüümsuse põhikomisjoni ning avalikkuse ees.
 
2.9.2. Erikomisjoni liikmed:
erikomisjoni esimees:
Valter Napits                      AS Telora-E, juhataja (Eesti).
 
erikomisjoni liikmed:
Andres Nõlve                     Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, riigivarabüroo juhataja (Eesti).
Ülo Siimets                         Eesti Rahva Muuseum, majandusdirektor (Eesti).
 
erikomisjoni sekretär:
Agnes Aljas                        Eesti Rahva Muuseum, projektijuht (Eesti).
 
2.9.3. Põhikomisjoni liikmed:
põhikomisjoni esimees:
Raivo Palmaru                    Eesti Vabariigi Kultuuriminister (Eesti).
 
põhikomisjoni liikmed:
Jaanus Plaat                        Eesti Rahva Muuseum, direktor (Eesti).
Dominique Perrault             Dominique Perrault Architecte, arhitekt (Prantsusmaa).
Winy Maas                         MVRDV, arhitekt (Holland).
Andres Alver                      Alver Trummal Arhitektid OÜ, arhitekt, EAL  (Eesti).
Rein Murula                        Rein Murula Arhitektuuribüroo OÜ, arhitekt  (Eesti).
Tiit Sild                               Tartu linnaarhitekt (Eesti).
Peeter Mauer                     Kultuuriministeerium, muuseumide nõunik (Eesti).
 
komisjoni varuliige:
Veljo Kaasik                      Eesti Kunstiakadeemia, arhitekt, EAL (Eesti).
 
komisjoni sekretär:
Anni Nool                          MTÜ EAL, projektijuht (Eesti).
 
komisjoni varusekretär:
Pille Epner                          MTÜ EAL, projektijuht (Eesti).
 
eksperdid:
Barry Lord                         LORD Cultural Resources Planning & Management Inc, aseesimees, (Kanada).
Karin Hallas-Murula           Eesti Arhitektuurimuuseum, direktor (Eesti).
Toomas Määrmann             Riigi Kinnisvara AS, projektijuht (Eesti).
Kaur Alttoa                        Tartu Ülikool, kunstiajaloo õppetooli hoidja (Eesti).
 
2.9.4. Otsustamisel omavad hääleõigust komisjoni esimees ja liikmed, sekretäril hääleõigus puudub. Varuliige osaleb komisjoni koosolekutel, kuid omab hääleõigust üksnes komisjoni koosolekult puuduva põhiliikme asendamise korral.  Hääletamine on põhikomisjoni  koosolekul avalik. Hääletamisel hääletab viimasena põhikomisjoni esimees. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav põhikomisjoni esimehe hääl.
 
2.9.5. Põhikomisjon võib vajadusel kaasata eksperte. Eksperdil on õigus osa võtta põhikomisjoni koosolekutest, kuid otsuste tegemisel puudub eksperdil hääleõigus ja tema arvamus on põhikomisjonile soovituslik.
 
2.10 Arhitektuurivõistluse kooskõlastamine ja koostamise alus
2.10.1. Arhitektuurivõistluse tingimused ja lähtematerjalid on kooskõlastanud järgmised asutused:
Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium
Eesti Rahva Muuseum
Eesti Arhitektide Liit
Muinsuskaitse Amet
Tartu Linnavalitsus
Tartu Vallavalitsus
Tartu Maakonna Keskkonnateenistus
 
2.10.2. Arhitektuurivõistluse läbiviimisel jälgitakse käesolevaid võistluse tingimusi, Euroopa Arhitektide Nõukogu „Euroopa Liidus korraldatavate arhitektuurivõistluste reegleid” ja Eesti Arhitektide Liidu „Eestis korraldatavate arhitektuurivõistluste juhendit”. Arhitektuurivõistluse tingimuste ja juhendmaterjalide vastuolu korral kohaldatakse käesolevaid võistluse tingimusi.
 
2.10.3. Komisjonidel on õigus muuta arhitektuurivõistluse tingimusi võistlustööde esitamise tähtaja esimese poole jooksul, avaldades vastavad muudatused samalaadselt võistluse tingimuste avaldamisega.
 
2.11 Arhitektuurivõistluse alusandmete loetelu:
2.11.1. Ortofoto võistlusalast.
2.11.2. Ortofoto võistlus- ja lähialast.
2.11.3. Filmi panoraamide skeem.
2.11.4. Tartu linna kaart.
2.11.5. Tartu linna üldplaneeringu väljavõte planeeritavate teedega.
2.11.6. Piirangute plaan. (nii acrobat reader kui .dxf failina).
2.11.7. Raadi mõisa ümbruse park (skaneeritud joonis).
2.11.8. Aerofotod alast.
2.11.9. Audiovisuaalne materjal võistlusalast ja ümbrusest.
 
2.12 Arhitektuurivõistluse alustamine ja võistlustingimuste väljastamine
2.12.1. Rahvusvaheline arhitektuurivõistlus algab 22. juunil 2005;
 
2.12.2. Arhitektuurivõistluse tingimusi saab alla laadida arhitektuurivõistluse internetilehel www.museumcompetition.org.
 
2.12.3. Arhitektuurivõistluse üldtingimusi saab lugeda võistluse internetilehel www.museumcompetition.org.
 
2.12.4. Arhitektuurivõistlusel osalemine on tasuline. Tasumine toimub internetilehel www.museumcompetition.org kirjeldatud viisil.
 

 

3. ARHITEKTUURIVÕISTLUSE LÄBIVIIMINE

 
3.1 Registreerimine ja tingimuste dokumendid
3.1.3. Alates 22. juunist 2005 on avatud arhitektuurivõistluse koduleht www.museumcompetition.org, kus kõigil huvilistel on juurdepääs arhitektuurivõistluse üldtingimustele, osavõtjate kvalifitseerimistingimustele ning tutvustavale materjalile Tartu linna, Eesti Rahva Muuseumi ja võistlusala kohta. Dokumendid on eesti ja inglise keeles.
 
3.1.2. Tingimuste täielik komplekt, mis sisaldab kõiki osavõtjate kvalifitseerimistingimusi ja projekteerimiseks vajalikke lähteandmeid, maksab 2300 EEK (150 EUR).
 
3.1.3. Iga üksikosavõtja või osaleva grupi liider saab võistluse kodulehel täita registreerimisvormi, mille vastu saadetakse talle registreerimiskood ja juhised makse sooritamiseks. Makse laekumisel saadetakse sisestatud e-posti aadressile teade, et arhitektuurivõistlusest osavõtja saab siseneda internetikeskkonda, kus on võimalik alla laadida arhitektuurivõistluse tingimuste täielik komplekt.
 
3.1.4. Registreerimiskood tuleb võistlustöö esitamisel lisada ümbrikusse „Kvalifitseerimisdokumendid”.
 
3.2 Küsimuste esitamine ja vastamine
3.2.1. Osavõtjatel on õigus esitada ainult kirjalikke küsimusi. Küsimusi saab esitada ainult arhitektuurivõistluse kodulehekülje www.museumcompetition.org kaudu, arvestades anonüümsuse nõuet.
 
3.2.2. Küsimusi selgituste saamiseks arhitektuurivõistluse kohta võib esitada kuni 15. oktoobrini 2005 (laekumise kuupäev).
 
3.2.3. Komisjon vastab küsimustele kahe nädala jooksul alates küsimuse laekumisest ja avaldab vastused jooksvalt arhitektuurivõistluse kodulehel www.museumcompetition.org.
 
3.2.4. Kõiki küsimusi ja vastuseid saab lugeda võistluse kodulehel www.museumcompetition.org.
 
3.3 Esitatava võistlustöö vajalik maht
3.3.1. Joonised (planšettidel):
- Asendiplaan M1:2000; asendiplaan peab käsitlema kogu võistlusala st. kogu Raadi mõisa territooriumi, kaasa arvatud olemasolev ajalooline osa koos pargi ja hoidlatega. Asendiplaanil näidata planeeritud kõrgusmärgid, territooriumi aktiivsustsoonid, liiklus- ja parkimiskorraldus, kasutusrežiim (arvestades võistluse lähtetingimusi) ning haljastus.
- Osaline asendiplaan M1:800; peab käsitlema otseselt muuseumi uushoonestust, selle lähiala ning territooriumi idapoolseid aktiivsustsoone.
- territooriumiga seotud liikluskorraldust vabalt valitud mõõtkavas.
- Hoonekompleksi ideelahendus, põhiplaanid M 1:400; põhiplaanidele kanda eri tasandite kõrgusmärgid, ruumid, ruumide grupid ning pindalad.
- Hoonekompleksi kõigi korruste plaanid, kõik vaated, vähemalt 2 lõiget M 1:400.
- Vajadusel detailijoonised.
- Aksonomeetriline vaade, perspektiivvaade või 3D joonis; esitada tuleb vähemalt üks sise- ning üks välisruumi iseloomulik aksonomeetriline, perspektiiv- või 3D vaade.
Märkus: võistlustööd graafiliselt paigutada planšettidele nii, et planšettide alumine äär oleks paralleelne Vahi tänavaga.
Joonised esitada p.3.4. ja p.3.5. nõutud vormis.
 
3.3.2. Makett M 1:800 kavandatavast muuseumikompleksi mahust ja lähiümbrusest.
 
3.3.3. Seletuskiri (eraldi kinnises A4 ümbrikus, märkega „Seletuskiri”), kus on antud:
- arhitektuurse lahenduse idee lühikirjeldus
- funktsionaalse ja tehnoloogilise idee lühikirjeldus
- põhiliste konstruktsioonide ja ehitus- ning viimistlusmaterjalide lühikirjeldus
- põhilised tehnilised näitajad.
 
3.3.4. Arhitektuurse-, asendiplaanilise- ja sisekujundusliku põhiidee osa tööprojekti (v.a.eriosad) staadiumi projekteerimise hinnaettepanek eesti kroonides või eurodes (eraldi kinnises A4 ümbrikus, märkega „Hinnaettepanek”). Arhitektuurivõistlusest osavõtja hinnaettepanek on aluseks realiseeritava auhinnatud võistlustöö arhitektuurse, asendiplaanilise ja sisekujundusliku põhiidee projekteerimise korraldamisel (tellimisel).
Hinnaettepaneku koostamisel tuleb võtta aluseks arhitektuurse, asendiplaanilise ja sisekujundusliku põhiidee projekteerimistööde maht vastavalt punktis 4.2.3 antule. Arhitektuurivõistlusest osavõtjad peavad arvestama sellega, et võidutöö edasisel projekteerimisel jääb hinnaettepanek punktis 4.2.3  nimetatud projekteerimistööde hinna ülempiiriks.
Avatakse ainult võitnud töö hinnaettepaneku ümbrik pärast võidutöö kinnitamist.
 
3.3.5. Võistlustöö autorite kvalifitseerumisdokumendid ja võistlustingimuste eest tasumist kinnitav registreerimiskood (eraldi kinnises A4 ümbrikus, märkega „Kvalifitseerimisdokumendid”);
 
3.3.6. Võistlustöö autorite nimekaart, millega esitatakse võistlustöö tegijate nimed, allkirjastatud osaluse protsent ja aadressid ning viide, kellele kuuluvad varalised autoriõigused võistlustööle (õigus teostada arhitektuurne projekt) (eraldi kinnises ümbrikus, märkega „Nimekaart”).
 
3.3.7. Võistlustöö aadresskaart, mis sisaldab võistlustöö tagastamisaadressi (eraldi kinnises ümbrikus märkega „Aadresskaart”). Kui ümbrikku pole lisatud, võib võistlustöö edasi kandideerida, kuid pärast võistluse lõppu ei saadeta auhindamata võistlustööd osaleja(te)le tagasi.
 
3.4 Esitatava võistlustöö vorm
3.4.1. Arhitektuurivõistluse võistlustöö materjal peab olema esitatud planšetil, jäigal alusel ning digitaalselt trükikõlbulike .pdf, .tiff või .jpg faili(de)na CD-l.
 
3.4.2. Võistlustööd esitada jäigal planšetil (horisontaalmõõdus 840 mm) formaadis A1 (594x840mm). Joonised võivad olla teostatud nii arvutil kui käsitsi. Jooniste kvaliteet peab olema esinduslik, trükikõlbulik ja võimaldama peakorraldajal võistlustöid eksponeerida.
 
3.4.3. Joonised ja seletuskiri tuleb esitada inglise keeles või eesti ja inglise keeles, kergendamaks võistlustöö idee arusaadavust välismaalastest komisjoniliikmete jaoks.
 
3.5. Anonüümsuse tagamine
3.5.1. Arhitektuurivõistlus on anonüümne ja märgusõnaline. Iga üksik planšett, seletuskiri ja punktis 3.5.3. nimetatud iga ümbrik peab olema varustatud mõistelise (sõnalise) märgusõnaga (embleem või numbrikombinatsioon ei ole lubatud).
 
3.5.2. Võistlustööde esitamise hetkel peavad kõik materjalid olema ühtses kinnises ühevärvilises ilma väliste eraldusmärkideta ja eritunnusteta ühtses pakendis pealkirjaga “Eesti Rahva Muuseum - võistlustöö”.
 
3.5.3.  Ühtsesse pakendisse tuleb lisada viis märgusõnaga varustatud kinnist ja läbipaistmatut ümbrikku:
- ümbrik märkega „Seletuskiri” vastavalt punktile 3.3.3.
- ümbrik märkega „Kvalifitseerumisdokumendid”, milles esitatakse arhitektuuri-võistluse tingimuste punktis 2.4 ja Lisas 3 toodud kvalifitseerimisdokumendid ja võistlustingimuste eest tasumist kinnitav registreerimiskood;
- ümbrik märkega „Hinnaettepanek” vastavalt punktile 3.3.4.;
- ümbrik märkega "Nimekaart", milles esitatakse võistlustöö tegijate nimed, allkirjastatud osaluse protsent ja aadressid ning viide, kellele kuulub võistlustöö varaline autoriõigus;
- ümbrik märkega "Aadresskaart", mis sisaldab aadressi auhindamata võistlustööde tagastamiseks.
 
3.5.4. Posti teel või kulleriga saadetavate võistlustööde puhul tuleb võistlustööde vastuvõtjal tagada saatja anonüümsus. Võistlustööde vastuvõtja ei tohi olla komisjon esimees, liige, varuliige ega sekretär.
 
3.6 Võistlustöö esitamine
3.6.1. Võistlustööde esitamine lõpeb 10. novembril 2005.a.
 
3.6.2. Võistlustöö tuleb tuua kohale Eesti Arhitektide Liitu, Lai tn. 31, 10133 Tallinn, Eesti 10. novembril kella 16.00-ni.
 
3.6.3. Posti või kulleri teel esitatavate võistlustööde puhul peab osavõtja kindlustama  võistlustöö saabumise 14. novembriks 2005.a kella 16.00-ks, Eesti Arhitektide Liitu, Lai tn. 29, 10133 Tallinn, Eesti.
 
3.6.4. Võistlustöö pakendi füüsilisel üleandmisel kirjutab vastuvõtja pakendile võistlustöö saabumise järjekorranumbri, kuupäeva ja kellaaja ning annab toojale samade märgetega kviitungi. Posti või kullerteenuse teel saadetud võistlustööd registreeritakse nende saabumisel analoogselt.
 
3.7 Komisjonide töö ja võistlustööde hindamine
3.7.1. Saabunud võistlustööde ühtne pakend ja ümbrik märkega „Kvalifitseerimis-dokumendid” avatakse erikomisjoni esimesel koosolekul. Avamisel koostatakse ühtse pakendi avamise protokoll, mis fikseerib võistlustööde koguarvu, saabumise järjekorranumbrile vastava märgusõna ning märgusõnale vastava võistlustöö pakendite koosseisu. Avamise protokoll kuulub avalikustamisele arhitektuurivõistluse kodulehel www.museumcompetition.org.
 
3.7.2. Võistlusel osalejate kvalifikatsiooni kontrollitakse punktis 2.9.2. kirjeldatud erikomisjoni poolt enne anonüümselt esitatud võistlustööde sisulist läbivaatamist ja hindamist põhikomisjoni poolt.
Osavõtjat ei kvalifitseerita ning tema poolt esitatud võistlustöö tunnistatakse mittevastavaks erikomisjoni poolt ja seda ei esitata põhikomisjonile sisuliseks läbivaatamiseks ja hindamiseks, kui:
- osavõtja(d) ei vasta punktis 2.4.1. ja Lisa 3 punktis 3 esitatud kvalifitseerimistingimustele;
- võistlustöö pole esitatud tähtajaks;
- osaleja ei ole tasunud punktis 3.1.2. nimetatud võistlustingimuste eest nõutud tasu.
 
3.7.3. Erikomisjoni ettepaneku alusel tehtud Ostja otsus võistlusel osalejate kvalifitseerimise või mittekvalifitseerimise kohta kuulub avalikustamisele märgusõnade kaudu arhitektuurivõistluse koduleht www.museumcompetition.org.
Komisjonidel tuleb tagada võistlustööde anonüümsus kogu menetluse aja jooksul kuni põhikomisjoni lõppotsuse ja sellele järgneva tulemuste avaliku väljakuulutamiseni.
 
3.7.4. Põhikomisjon hindab kvalifitseerimistingimustele vastavate osavõtjate poolt esitatud võistlustöid järgnevate kriteeriumite alusel:
- võistlustöö vastavus võistlustingimustele;
- sobivus antud keskkonda;
- arhitektuurne lahendus;
- vastavus muuseumikompleksi vajadustele, funktsionaalsus;
Osavõtjat ei kvalifitseerita ning tema poolt esitatud võistlustöö tunnistatakse mittevastavaks põhikomisjoni poolt kui:
- on rikutud anonüümsusnõuet;
- komisjon peab esitatud võistlustööd arhitekti kutseala nõuetele mittevastavaks.
Võistlustööde sisulisel läbivaatamisel ja hindamisel võivad viibida vaid põhikomisjoni liikmed, sekretär ja eksperdid. Põhikomisjoni otsusega võidakse kaasata ka teisi eksperte lisaks p. 2.9.3. nimetatutele.
 
3.7.5. Iga eri- ja põhikomisjoni koosolek fikseeritakse eraldi tööprotokolliga, mis ei kuulu avalikustamisele, kui seadusest ei tulene teisiti.
 
3.7.6. Põhikomisjoni töö loetakse lõpetatuks pärast võidutööde konsensuslikku või lihthäälteenamusega väljaselgitamist ja järjestamist ning selle otsuse fikseerimist märgusõnaliselt lõpp-protokollis. Lõpp-protokoll kuulub avalikustamisele arhitektuurivõistluse kodulehel www.museumcompetition.org. Võistlusele laekunud küsimused ja vastused säilitatakse lõpp-protokolli lisana.
 
3.7.7. Preemiad ja ostupreemiad määratakse parematele võistlustöödele vastavalt punktis 2.7. sätestatud korrale. Võistlustingimusi osaliselt ignoreeriv võistlustöö (näiteks uushoonestusala piirest väljuv võistlustöö) võib avastusliku lähenemise korral jätkata kandideerimist.
 
3.7.8. Võimalike takistuste vältimiseks (ostupreemiast ja autorluse avalikustamisest loobumine) määrab põhikomisjon ka tasemelt 6. ja 7. võistlustöö, mis jäävad anonüümseks kuni eelnevad ostupreemia autorid avalikustamisest loobuvad.
 
3.7.9. Võistluse põhikomisjon annab omapoolse kirjaliku soovituse võistlustulemuste edasise kasutamise ja projekteerimise kohta.
 
3.8 Võistluse lõpetamine ja tulemuste avalikustamine
3.8.1. Hiljemalt 2. jaanuariks 2006.a. teatab komisjon võitnud tööde märgusõnad meedias ja internetis võistluse kodulehel www.museumcompetition.org.
 
3.8.2. Võistlus lõpeb võidutööde märgusõnadele vastavate ümbrikute avamisega ja autorite avalikustamisega avalikul koosolekul korraldajate poolt 16. jaanuaril 2006.a kell 14.00 Eesti Rahva Muuseumis, Tartus, aadressil Kuperjanovi tänav 9.

 

 
 

4. VÕISTLUSELE JÄRGNEV TEGEVUS

 
4.1 Parematest võistlustöödest näituste ja näitusekataloogi tegemine
4.1.1. Korraldajad organiseerivad parematest võistlustöödest avalikud näitused alates 16. jaanuarist 2006.a Eesti Rahva Muuseumis Tartus ja vastavalt Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Arhitektuurimuuseumi vahelisele kokkuleppele Eesti Arhitektuurimuuseumis Tallinnas.
 
4.1.2. Korraldajad organiseerivad parematest võistlustöödest kataloogi koostamise.
 
4.2 Võistluse auhinnatud tööde kasutamine ja edasine projekteerimine
4.2.1. Võistluse töödest kasutab võistluse ostja esimese auhinna saanud võistlustööd edasise planeerimise ning arhitektuurse, asendiplaanilise ja sisekujundusliku põhiidee projekteerimise korraldamiseks. Võistlustöö (kavandi) esitamisega käesoleval võistlusel osalemiseks annab võistlustöö esitaja oma nõusoleku (litsentsi) võistlustöö kasutamiseks juhul, kui see auhinnatakse 1. preemiaga, käesolevates võistlus-tingimustes (eelkõige punktides 4.1.1., 4.1.2.) toodud eesmärkidel ja tingimustel. Preemiasummaga on kaetud töö (kavandi) kasutamise eest makstav autoritasu ja muud tasud ja maksud, välja arvatud tasu edasise projekteerimise ja projektdokumentatsiooni koostamise eest.
 
4.2.2. Ostjale läheb üle auhinnatud võistlustööde omandiõigus. Ostjal on õigus kasutada 1. preemiaga auhinnatud võistlustööd selle arhitektuursele ehitusprojektile vastava ehitise realiseerimiseks, tellides mainitud ehitusprojekti arhitektuurivõistluse võitnud osalejalt vastavalt Eesti Riigihangete Seaduses sätestatud korrale ning tasudes edasise projekteerimise ja projektdokumentatsiooni koostamise eest hinnaettepaneku alusel kokkulepitava hinna. Eskiisi maksumus loetakse tasutuks saadud 1. preemiaga.
 
4.2.3. Arhitektuurivõistluse võitnud osalejalt tellitava arhitektuurse, asendiplaanilise ja sisekujundusliku osa projekteerimistööde maht on määratud Eesti Standardiga EVS 811:2002:
- Eelprojekt, punktides 10.1; 10.2; 10.3 sätestatud mahus
- Põhiprojekt, punktides 11.1; 11.2; 11.3 sätestatud mahus
- Tööprojekt, punktides 12.1; 12.2 sätestatud mahus
- Autorijärelevalve, punktis 17.1 sätestatud mahus
Eesti Standardiga EVS 811:2002 eelpoolkirjeldatud projekteerimistööde mahud on antud Lisas 4.
 
4.2.4. Eesti Rahva Muuseumi uue hoonekompleksi peaprojekteerija valitakse Eesti Riigihangete Seaduse avatud pakkumismenetlust käsitlevate sätete alusel.
Arhitektuurivõistluse võitnud osalejalt tellitava arhitektuurse, asendiplaanilise ja sisekujundusliku osa projekteerimistööd allutatakse Eesti Riigihangete Seaduse alusel valitud peaprojekteerijale.
 
4.2.5.Võistlustöö esitanud pakkuja(te)le jääb õigus teostada oma arhitektuurne projekt seaduses ettenähtud korras. Ostja vastutab võistlustöö autori(te) varaliste õiguste realiseerumise eest.
 
4.2.6. Preemiata jäänud võistlustööde omandiõigus ja kõikide esitatud võistlustööde autoriõigused jäävad nende autoritele.
 
4.3 Preemiata ja hindamata jäänud võistlustööde tagastamine.
Preemiata ja hindamata jäänud võistlustööd saadetakse autoritele tagasi aadresskaardil antud tagastamisaadressile 2 kuu jooksul pärast viimase võistluse parematest töödest tehtud avaliku näituse lõppemist. Juhul kui võistlustöö ei sisalda „aadresskaarti”, ei kuulu võistlustööd autoritele tagastamisele ning võistlustöö säilitatakse võimalusel anonüümselt (nimeümbrikku avamata) ostja poolt või hävitatakse.
 
4.4 Võidutöö kasutamisest loobumine
Eesti Rahva Muuseumil ja/või Kultuuriministeeriumil on õigus loobuda esimese preemiaga auhinnatud võistlustöö või juhul, kui esimest preemiat välja ei anta, siis muu realiseerimiseks välja valitud võistlustöö kasutamisest, kui seda tingivad majanduslikud olud, Eesti Rahva Muuseumi arengukavade või investeerimisplaanide muutumine või kõrgemalseisvate riigiasutuste otsused või muud Eesti Rahva Muuseumist ja/või Kultuuriministeeriumist  sõltumatud asjaolud, mida loetakse tavapäraselt vääramatuks jõuks.
 

 

5. VÕISTLUSÜLESANNE

 
5.1 Võistlusala
Võistlusala Tartu külje all Raadil hõlmab pikliku kujuga Raadi järve, millest põhja ja kirdesse jääb Raadi mõisa kompleks.
Algse mõisahoone rajamine on dateeritud aastaga 1783 ning see on projekteeritud prantsuse arhitekti Fanguet poolt. Hiljem on mõis ümber ehitatud neorenessanss-stiilis lossiks. Viimane ümberehitus toimus aastatel 1901-1905. Võrreldes teiste Eesti mõisatega, on Raadi mõisa peahoone väga suur, mahutades 1920.-1940. aastatel Eesti Rahva Muuseumi kõikide oma kogudega ning võimaldades kogusid tutvustavaid ekspositsioone.
Tänaseks on mõisa majandushoone, jääkelder ja moonakamaja rekonstrueeritud kaasaja nõuetele vastavateks hoidlaruumideks, kus 4400 m² pinnal paiknevad ERMi kogud. (Hoidlahoonete kogupind on 6500m².) Rajatud on kommunikatsioonid, osa teedest, ehitatud on piirdeaedu, valminud on veetorn. Varemetes Raadi mõisa peahoone on konserveeritud. Alustatud on pargi rekonstrueerimisega, rajatud on haljastust.
 
5.2 Lähiümbrus, funktsionaalsed seosed
Võistlusala piirab läänest aedlinlik eramute rajoon, idast ja kirdest Raadi lennuvälja territoorium, kus tänasel päeval paikneb autoturg. Põhjast piirab võistlusala põllumajanduslik maa ja kasutuseta maa-alad. Asukoht linna piiril ei ole koormatud krundivälise juhuhoonestusega. Looduslike vormidena on võistlusalal osaliselt säilinud Raadi mõisa kunagine park. Võistlusalast kaugemal asub tehisvormiline sõjaväe lennuväli. Ka teisel pool Vahi tänavat ning otseselt Raadi territooriumiga mitte kokkupuutes olev endine kruusakarjäär oma pealtvaates serpentiinina mõjuvate jalgrattakrossi teedega kuulub tehisvormilise keskkonna kategooriasse.
 
Tartu linna üldplaneeringu kohaselt on Vahi tänavale ette nähtud äri-, st. teenindusasutuste maa, mis toetab ERMi funktsioone.
Tartu valla territooriumil, mis külgneb muuseumi krundiga, on alanud detailplaneerimise protsess. Vald on huvitatud ERMi lähiümbruse planeerimisest hoonestusvabana. Kavandatud on vaba aja veetmise ala ja haljasala, perspektiiviga rajada sinna golfiväljakud. ERMi kontaktvööndist (piirangutekaardil märgitud piiratud funktsiooniga alana) väljapoole on võimalik kavandada ka hotelle, spordikeskusi, kaubandusekeskusi. Piirkonna südameks peaks jääma ERM.
 
5.3 Ehitusgeoloogilised  ja hüdroloogilised tingimused
Tartu pinnamoes domineerib Emajõe org, mis on kujunenud nõrgalt tsementeerunud Kesk-Devoni liivakividesse. Emajõe org läbib temaga ristuvaid ürgorge ning üheks neist on Raadi-Maarjamõisa ürgorg, millel asub ka Eesti Rahva Muuseumi territoorium. Raadi-Maarjamõisa ürgorg on mattunud setetega, peamiselt moreenidega, milles esineb ka liiva ja kruusa kihte. Konkreetse ehitusala all on ca 10 m paksune moreen, mida katab 5,8 m paksune liiva ja kruusa kiht ning selle peal omakorda kuni 2 m sügavune täitepinnas. Täitepinnas koosneb ehitusprahiga segamini olevast savikast liivast. Ehitusgeoloogilistelt tingimustelt võib nimetatud ala pidada küllaldase kandevõimega piirkonnaks.
 
Hüdroloogiliselt on olukord keerulisem, kuna praegu on ehitusala piires, järve ja tiigi vahel kohati liikuvate vetega soine pind. Tiik kujutab endast endise sõjaväe lennuvälja vihmavee kogumisreservuaari, mille ülevool juhitakse edasi Raadi järve. Endise lennuvälja tegevusega seoses on kogu Raadi territooriumi madalamal osal ja tiigis tuvastatud tugev õlireostus. Kogu veerežiimi korrastamine nõuab eraldi lahendust, mistõttu hüdroloogilisest seisukohast ei seata tõkkeid võistlustööde üldkontseptsioonile.
 
5.4 Olemasolev haljastus
Muuseumi territooriumi võib haljastuse seisukohalt jagada neljaks osaks, mis on tinglikult eristatavad ristuvate loode-kagusuunalise ja kirde-edelasuunalise teljega. Vasakpoolne, mõisa pea- ja abihoonetest, järvest ning regulaarpargist koosnev osa on ajalooline, ka tänapäeval sellisena eristatav. Ajaloolise pargiosa kohta on koostatud rekonstrueerimisprojekt, selle käsitlus on selge regulaarpargi karakteriga. Ajaloolise poole kõige silmapaistvama osa moodustavad mõisa peahoone varemetest järveni laskuvad parterid, mis kavakohaselt haljastatakse elupuudega. Teisel pool järve asub paarisaja puuliigiga dendropark. Peahoone varemeist põhjas asuv majandushoonete (hoidlate) ümbrus on karakterilt vabakujuline pargiosa. Seda ala on hiljuti korrastatud ning sinna on täiendavalt istutatud pärnasid, serbia kuuski, tammesid jt. puid ning põõsaid.
Ülejäänud territooriumi haljastus kujutab endast hoolitsemata võsa, mida ei peeta väärtuslikuks. Osal parempoolsest territooriumist, endisel lennuvälja garaažide alal,  haljastus puudub.
 
5.5 Teed ja liiklus
Käesoleva võistluse seisukohalt peab tavalisest suuremat tähelepanu pöörama muuseumialasse sisenemisvõimaluste leidmisele. Raadi mõisa peavärav on asunud territooriumi lääneosas Narva maantee ääres. Eeldatavat uut muuseumikompleksi silmas pidades võib sealt poolt sisenemine territooriumile muutuda anakronismiks, kuna sunniks külastajaid läbima pika, osaliselt tagahoovis kulgeva vahemaa. Eeldame, et uueks peateeks muuseumisse sisenemisel saab Vahi tänav. See eeldab ka uut parkimisalade paigutust. Praegusel hetkel on Tartu linna poolt põhiliikluse suunamine Vahi tänavale võimalik siiski vaid Narva maantee kaudu.
Tartu linna ja valla ühine eesmärk on korrastada selle piirkonna teedevõrk, mille tulemusena pikeneks Raekoja platsilt algav Raatuse tänav Vahi tänavani. See võimaldaks põhilise liiklusvoo hajutada kahe trakti – Narva maantee ja Raatuse tänava vahele. Sealjuures oleks arvestatavaks, kergliikluse lähenemisvõimaluseks kesklinna poolt ka praegu kasutatav Roosi tänav.
Raadi mõisa territoorium tervikuna on juba kujunenud vaba aja veetmise paigaks ning seoses muuseumi rajamisega on sellesuunalised ootused suurenemas. Seega tuleb arvestada, et otseselt muuseumi külastamisega mitte seotud ürituste korral võib ajalooline sisenemisvärav olla territooriumile sisenemiseks kohane.
Tartu linna üldplaneeringus on lisaks Raatuse tänava läbimurdele ette nähtud nii Narva maantee kui ka Vahi tänava rekonstrueerimine-laiendamine. Vahi tänav on ERMiga seonduvalt võetud linna põhimagistraalide nimekirjast maha ning Tartu vallaga kokkuleppel lahendatakse linna põhjaümbersõit kaugemal, valla territooriumil.
Muuseumipoolsed ootused sõiduautode parkimiseks kogu territooriumi mitmefunktsioonilise hõlvamise korral arvude keeles oleks ca 550 sõiduautot ning 22 bussi. See ei tähenda, et kasutuses peaks olema üks ja ainuke parkimisplats.
 
5.6 Nõuded hoonekompleksile ja territooriumile
Arhitektuurivõistluse eesmärgiks on leida kaasaegne, muuseumi ruumivajadusele vastav ning võistlusala maastikku hästi sobituv uus hoonekompleks. Peale ERMile vajalike kogude ja kogumisvaru äramahtumise ning uue peahoone funktsionaalsuse tagamise on üks olulisemaid ülesandeid tagada arhitektuurikonkursi tulemusel uue hoone funktsionaalne ja visuaalne seotus ülejäänud Raadi kompleksiga. Uushoonestus peab suhestuma nii olemasolevate hoonete kui alaga.
 
Raadil on kultuurimälestistena muinsuskaitse all järgmised objektid:
- Raadi mõisa park peahoone varemega, 19.-20. sajandist (nr 7088);
- Raadi mõisa väravahoone, 19. sajandist (nr 7089);
- asulakoht Raadi mõisa peahoone vareme ümber (nr 4046).
Säilitada ja renoveerida tuleb kaks keldrit Raadi järve edelaküljel - üks neist Narva mnt ääres ja teine järve lõunakülje ääres pargi idaküljel. Kindlasti tuleb ette näha järve idatipu lähedal asuva viinaköögi varemete konserveerimine (s.o.  säilitamine varemetena) või nende restaureeriv kohandamine uuele funktsioonile.  Arvestada tuleb vajadusega säilitada põlispuud.
 
Raadi park on looduskaitse all ning sellest alast peab kujunema vaba juurdepääsuga aktiivne haljasala. Kuna Raadi järv on pindalalt väike, on võimalik kalda ehituskeeluvööndi vähendamine tingimusel, et säilib avalik, piiranguteta kasutatav kallasrada.
 
Samuti tuleb teha ettepanekuid hoonestusest vaba ala planeerimiseks. Muuseumil on plaanis hoonetest vaba territoorium aktiivsesse kasutusse võtta. Raadi mõisa park on juba aktiivses kasutuses erinevate ürituste toimumise kohana (rahvapäraste tähtpäevade, kontsertide, festivalide jm.), see funktsioon võiks laieneda hoonetest vabale alale veelgi. Lisaks sellele on soovitav näha ette muid vabaõhu-, kuid ebasoovitavate ilmastikunähtuste eest kaitstud, kuni tuhandele inimesele mõeldud üritusi. Eestlastele võiks kujundliku näitena silme ette manada “Eesti ballaadide” suveetenduse – eesti muusika ja jaapani koreograafiaga. Võistlustöös tuleb esitada ettepanekuid sellelaadiliseks tegevuseks ja kindlasti planeerida vastav(ad) vabaõhuürituste tsoon(id) seotuna uushoonestusega.
 
Võistlustingimustes on ära märgitud planeeritav võimalik uushoonestusala, uurimisala ning piiratud funktsiooniga ala. Uurimisala piires tuleb pöörata tähelepanu vajadusele reserveerida konkreetse funktsioonita territoorium otseseks või kaudseks muuseumi funktsiooniga seotud ilmneda võivateks vajadusteks. Tartu valla poolne ERMi naabruse arengu suunamine saab olema suunitlusega, et perspektiivis oleks ERMil võimalik laieneda. Arhitektuurivõistluse tulemusena peakski selguma see võimalik piirkond.
 
Juba võistlusprojekti raames oodatakse arvestamist nii ehitusprotsessi kui ka ekspluatatsiooni energiamahukuse vähendamisega. Samuti on projekti ootused suunatud sellele, et muuseumi siselahenduses kasutataks tervislikke materjale ning retsirkuleeritud veekasutust.

TINGIMUSTE LISAD:


EESTI RAHVA MUUSEUMI HOONEKOMPLEKSI RUUMIPROGRAMM
 
Vastavalt funktsioonidele on ruumiprogrammis uus hoone jagatud 4 tsooniks. Selline jaotus näitab, milline osa ruumidest peab vastama tänapäevastele kogude hoiunõuetele (kliima, valgus, turvalisus – tsoonid B, C) ja millised tsoonid peavad vastama (lisaks) külastaja ootustele (tsoonid A, B). Tsoonid C ja D on tavakülastajatele üldjuhul suletud. Selline tsoneerimine aitab kaasa parematele insenertehnilistele lahendustele erinevate tsoonide eritingimuste ning optimaalse maksumuse (nii ehituse kui ekspluatatsioonikulude) planeerimisel. Ruumiprogrammis on eristatud järgmised tsoonid:
 
Tsoon A: Avatud ilma kogudeta tsoon - fuajee, konverentsisaal, auditooriumid, kohvik, restoran, pood, ruumid muuseumipedagoogiliseks tööks jt. külastajate teenindamise ruumid.
Tsoon B: Avatud kogudega tsoon – näitusesaalid (sh ajutised näitused), raamatukogu ja arhiivi lugemissaal jt. ruumid, kus külastajad ja kogud kokku puutuvad.
Tsoon C: Suletud kogudega tsoon – hoidlad (ka arhiivi- ja raamatukoguhoidlad), sissetulevate-väljaminevate näituste pakkimis- ja hoiuruumid, konserveerimislaborid, fotolabor, koguhoidjate ja laborite töötajate tööruumid jt ruumid, kus asuvad ning kus tegeldakse museaalidega. 
Tsoon D: Suletud ilma kogudeta tsoon – tööruumid (sh kabinetid), laod jt abiruumid, kuhu museaale üldjuhul ei lubata viia.
 
Kokku moodustab nende nelja tsooni planeeritud maht ERMi uues hoones 20 430 m². Sellele tuleb lisada detailsemal projekteerimisel selguv tehniliste ruumide pind (mehaanilised ja elektrisüsteemid, koridorid, trepid, liftid jms), mis võib moodustada ca 40% tsoonide A-D pindalast. ERMi hoone netopind oleks siis kokku ca 28 600 m².
 
Ruumiprogramm:
 
* näitusesaalid - 5100 m2
* esemekogude hoidlad - 7500 m2
* raamatukogu, arhiivi ja fotokogu hoidlad - 1080 m2 
* säilitamis- ja konserveerimistöökojad – 780 m2
* fotolabor –  265 m2
* muud tööruumid ja töökojad – 1200 m2
* muuseumipedagoogika ruumid – 325 m2 
* muud külastajate teenindamise ruumid  - 2785 m2
* abiruumid – 1395 m2
Kokku: 20 430 m2
* tehnilised ruumid – ca 8170 m²
Kõik kokku: ca 28 600 m²
 
 

 
Nr
Ruum
Kommentaarid
TSOON A:  AVATUD ILMA KOGUDETA TSOON
 
 
Külastajate teenindamise ruumid
 
Külastajaid teenindavad ruumid on arvestatud kuni 400 külastajale
 
 
Vestibüüligrupp
 
Vestibüüligrupist peaks algama külastajate majasisene teenindamine (sh puuetega inimeste liikumine). Fuajeest peaks olema võimalik pääseda sõltumatult eri liiki näitustele ning külastajaid teenindavatesse ruumidesse
A
1
Fuajee(d)
600
Mahuga vähemalt kuni 400 inimest
A
2
Info- ja teabekeskus ning piletikassa
25
3 töötajat
A
3
Muuseumipood
200
suveniirid, kunst, trükised, käsitöö jms
 
 
 
 
Ruumid A1-3 võiks moodustada ühtse terviku. Läheduses võiks olla laoruum (D39, 20 m²) muuseumipoele ja info- ja teabekeskusele
A
4
Avalikud suhted ja turundus
55
4 töötajat
A
5
Garderoobid ja isiklike asjade hoiupind (kapid)
250
 
Kuni 400 külastajale
A
6
Laste mänguruum
50
 
A
7
ERMi Sõprade Seltsi ruumid
70
Võiks olla külastajatele kergesti kättesaadavad
A
8
Rendipinnad
70
Külastajatele kergesti kättesaadavad ruumid ERMi spetsiifikaga sobivatele organisatsioonidele (nt ajakirja ”Muuseum” toimetuse ruumid, käsitöömeistrid jms)
 
 
Muuseumipedagoogika ruumid
 
 
 
 
Õpperuumid tööks laste ja täiskasvanutega, sh:
 
Ruumid tööks laste ja täiskasvanutega andmaks teadmisi rahvakultuurist jt kultuurivaldkondadest ning võimaldamaks külastajatele loomingulist  tegevust  (muuseumiprogrammid, -tunnid, meisterdamine jne). Peaksid olema varustatud moodsa info- ja videotehnikaga.
A
9
Haridusklass
50
 
A
10
Töötuba
50
2 töötuba erinevateks laste tegevusteks (käsitöö, meisterdamine jne)
A
11
Töötuba
50
 
A
12
Täiskasvanute õpperuum
70
 
A
13
Meediaklass
35
Interaktiivse tegevuse ruum
 
 
 
 
Muuseumipedagoogika avalike (A tsooni) ruumidega peavad olema seotud muuseumipedagoogide ja giidide tööruumid (D21, 60 m²) ja õppevahendite hoiuruum (D42, 25 m²). Lisaks on pedagoogiliseks tööks integreeritud pinnad näitusesaalides (3x35 m² = 105 m²).
A
14
Rahvakunsti nõuande keskus
70
Keskusel peaks olema hõlbus ühendus esemekogu uurijate ruumiga (B5) ja tekstiilikoguga (C1) kui enim kasutatava koguga. Samas võiks olla uurijatele-külastajatele kergesti ligipääsetav. Erinevalt esemekogude uurijate ruumist (B5), ei viida sinna museaalide originaale vaid kasutatakse koopiaid jt vahendeid.
 
 
Muuseumipedagoogika ruumid kokku 325 m²
 
 
 
 
Muud külastajate teenindamise ruumid
 
 
A
15
Konverentsisaal
 
325
 
Polüfunktsionaalne kaasaegse konverentsitehnikaga saal 250 inimesele, mis peab kindlasti sobima ka filmide näitamiseks - kaldpõrandaga, piisavalt kõrge ja testitud akustikaga. Konverentsisaali võiks olla võimalik kasutada ka ajal, mil muuseum on külastajatele suletud (näiteks eraldi sissepääsu abil). Muuseumi lahtioleku ajal võiks see kuuluda piletivabasse tsooni. Pindalas on arvestatud ka saali tehnilisi abiruume (ca 30 m²).
A
16
Auditoorium
70
Kuni 50 inimesele
A
17
Auditoorium
 
150
 
Kuni 100 inimesele. Peaks olema külastajale kergesti ja autonoomselt ligipääsetav ning sellest peaks olema võimalik edaspidi välja ehitada ERMi Pärimusteatri üks tegevuspaiku, kus toimuksid etendused, folkloorsed mängud, aktiivõpe, laulutoad jt üritused. Selle auditooriumiga peaks olema seotud ruum kostüümide ja inventari laoks ning riietusruum (D43, 30 m²).
A
18
Seminariruum
40
Kuni 20 inimesele
A
19
Kohvik
250
Kuni 150 inimesele.
A
20
Restoran
 
200
 
Kuni 100 külastajale. Kohvik ja restoran peavad teenindama ka majas toimuvaid üritusi (näituse avamised, konverentsid jne). Kohviku ja restoraniruume võiks olla võimalik kasutada ka ajal, mil muuseum on külastajatele suletud (näiteks eraldi sissepääsu abil). Muuseumi lahtioleku ajal võiksid need kuuluda piletivabasse tsooni. Kohviku ja restorani köök (D31, 100 m²) võib olla ühine.
A
21
Pereürituste ruum
25
Võiks olla restorani/kohviku köögi läheduses (laste sünnipäevad muuseumis jt pereüritused)
A
22
Külastajate WC
70
 
Külastajate WC-d on arvestatud kuni 400 külastajale
A
23
Külastajate WC/erivajadustega in.
35
 
A
24
Esmaabi ruum
10
 
 
 
KOKKU TSOON A:
2820
 
 
 
 
 
 
TSOON B: AVATUD KOGUDEGA TSOON
 
 
Näitusesaalid
 
Näitusesaalide pindala on arvestatud keskmiselt 4,5 m kõrguste ruumide puhul (ruumala ca 23 000 m³), erivajadused (erikõrgused jne) projekteeritakse arhitektuursete lahenduste ja (püsi)näituse ideega koos. Püsinäitus ja ajutised näitused peaksid olema üksteisest selgelt eraldatud ja võimaldama iseseisva juurdepääsu. Näitusesaalid peavad vastama nüüdisaegsetele kliima-, kindlustus-, turva-, valgus- ja helitehnilistele nõuetele. Arhitektuuriline lahendus peab võimaldama näituste transpordi kerge juurdepääsu nii väljastpoolt ERMi kui ERMi teistest osakondadest (kogud, laborid).
 
 
Püsinäitused, sh
 
 
B
1
Eesti näitus
2000
 
B
2
Soome-ugri kultuuride näitus
600
 
B
3
Ajutised näitused
2500
Näituseruume peaks olema võimalik eraldada iseseisvateks osadeks, et korraldada üksteisest isoleeritud näitusi. Ajutiste näituste saale peaks saama kasutada ka avalike ürituste korraldamiseks.
 
 
Näitused kokku 5100 m²
 
 
B
4
Lugemissaal
200
Arhiivi ja raamatukogu trükiste ning käsikirjade ja fotokogu fotode kasutamiseks. Lugemissaalil peaks olema hõlbus ühendus fotokogu, arhiivi ja raamatukogu hoidlatega, mis asuvad C-tsoonis (C11-20). Lugemissaalis peaks saama kasutada välisvalgustust.
B
5
Esemekogu uurijate ruum
90
Sellesse ruumi võib viia esemete originaale, peab olema hõlbus ühendus tekstiilikogu (C1) ja samas võiks olla uurijatele kergesti ligipääsetav (sh ruumist A14).
 
 
KOKKU TSOON B:
5390
 
 
 
 
 
 
TSOON C: SULETUD KOGUDEGA TSOON
 
 
Esemekogud
 
 
 
 
Esemekogude hoidlad
 
Kõrgus 3 m, kõrgemad ja madalamad hoidlaruumid ei ole otstarbekad. Esemekogude edasise täiendamise varuks on arvestatud ca 1/3 hoidlapindadest. Hoidlad, isolaatorid ja abiruumid peavad olema kunstliku valgustusega (ilma akendeta) ühtlase mikrokliimaga ruumid (nõuetekohase temperatuuri- ja niiskusrežiimiga, ventileeritavad). Vajalik on transpordi hõlbus juurdepääs hoone väljastpoolt ning lihtne transport lifti(de)ga hoidlatest näitusesaalidesse, konserveerimis- ja fotolaborisse.
C
1
Hoidlad: tekstiil ja nahk
4000
Tekstiil pannakse laialilaotatult lahtitõmmatavatele riiulitele.
C
2
Hoidlad: puit
1500
Hoidlad edasiseks kogumiseks lisaks 2005. aastaks valminud Raadi 2.-3. hoidla puidukogudele (ca 4000 m²)
C
3
Hoidlad: metall 
1170
 
C
4
Hoidla: väärismetall
30
Eriti range turvarežiimiga hoiuruum
C
5
Hoidlad: sega- ja tehismaterjalid
500
 
C
6
Hoidlad: ERMi kunstikogu
200
 
C
7
Hoidlad: Eesti Kirjandusmuuseumi kunstikogu
100
Juhul kui tulevikus toimub ERMi ja Eesti Kirjandusmuuseumi liitumine
 
 
Kokku esemekogude hoidlad 7500 m²
 
 
 
 
Esemekogude töö- ja abiruumid
 
 
C
8
Tööruumid
70
Üks 30m², teine 40m²
C
9
Isolaator
20
Tekstiilesemete isolaator
C
10
Isolaator
50
Muust materjalist esemete isolaator
 
 
Fotokogu, arhiivi, raamatukogu hoidlad
 
Kõrgus 3m. Eri liiki arhiivi, fotokogu ja raamatukogu hoidlatel on erinevad hoiutingimused. Peavad olema ühtlase mikrokliimaga ruumid (nõuetekohase valgus-, temperatuuri- ja niiskusrežiimiga). Fotokogul ning arhiivi ja raamatukogu hoidlatel peaks olema hõlbus ühendus lugemissaaliga
 
 
Fotokogu hoidlad
 
 
C
11
Fotopositiivid
80
 
C
12
Fotonegatiivid
100
Eraldi hoidlad värvinegatiividele, mustvalgetele negatiividele ja digifotodele
C
13
Eesti Kirjandusmuuseumi fotokogu hoidla
100
Juhul kui tulevikus toimub ERMi ja Eesti Kirjandusmuuseumi liitumine
C
14
Arhiivikogude hoidlad
400
Eraldi hoidlad käsikirjadele, joonistele ja asutuse arhiivile
C
15
Peavarahoidja arhiiv
7
Peab asuma peavarahoidja töökabineti (D17) juures
C
16
Audiovisuaalse kogu kasutuskoopiad (digi)
15
Filmiarhiiv asub koos filmi- ja videostuudioga 2005. a. valminud 3. Raadi hoidlas. Peahoones peab olema võimalik filme jt multimeedia vahendeid demonstreerida konverentsisaalis ja auditooriumides.
 
 
Raamatukogu hoidlad
 
 
C
17
Rariteedid ja kaardid
50
 
C
18
Hoidla
300
Peaks asuma lugemissaali kõrval
C
19
Vahehoidla
30
 
 
 
 
 
Arhiivi, fotokogu ja raamatukogu töötajate töökabinetid (D18) peavad asuma vastava kogu juures.
Eseme-, arhiivi-, foto- ja raamatukogu hoidlad koos kogude osakonna töötajate ruumidega peaksid olema funktsionaalselt seotud säilitus- ja konserveerimisosakonna ja fotolabori tööruumidega.
 
 
Fotokogu, arhiivi, raamatukogu hoidlad kokku 1080 m²
 
 
 
 
Säilitus- ja konserveerimisosakonna tööruumid
 
Konservaatorite tööruumide optimaalne kõrgus on 3,5 m. Põhitööruumid vajavad loomulikku valgust (sh. tekstiilikonserveerimine lõunapoolset), panipaigad võivad olla akendeta. Kõik tööruumid vajavad väga head ventilatsiooni.
Säilitus- ja konserveerimisosakond uues peamajas peab moodustama loogilises seoses oleva ruumilise terviku (va. säilitajate ruum näitusesaalide juures). Osakonna tööruumid peavad olema hoidlate ja isolaatorite kõrval, väljastpoolt maja hästi ligipääsetavad, hea ligipääsuga näitusesaalidesse ja pildistusstuudiosse.
 
 
Üldruumid
 
 
C
20
Dokumentatsiooniruum
25
 
C
21
Hoiuruum
25
2 ruumi väljastpoolt muuseumi tulnud eri liiki esemetele
C
22
Hoiuruum
25
 
C
23
Ladu
20
Eri liiki materjalide ladu
C
24
Ladu
20
Eri liiki materjalide ladu
 
 
Keemialabor
 
 
C
25
Laboriruum
25
1 töötaja
C
27
Kemikaalide ladu
15
 
 
 
Tekstiilikonserveerimine
 
5 töötajat
C
28
Käsitööruum
80
 
C
29
Masinaruum
20
 
C
30
Pesuruum
40
 
C
31
Värvimisruum
10
 
C
32
Kuivatusruum
40
 
C
33
Tuulutusruum
40
 
 
 
Naha-, foto- ja paberikonserveerimine
 
 
C
34
Tööruum
40
1 nahakonservaatori tööruum
C
35
Tööruum
50
1 paberi- ja 1 fotokonservaatori tööruum
C
36
Isolaator
15
Paberi- ja fotomaterjalide isolaator
C
37
Märgtöötluse ruum
40
 
 
 
Metallikonserveerimine
 
 
C
38
Tööruum
50
2 metallikonservaatori tööruum
C
39
Mehhaanilise puhastuse ruum 
30
 
C
40
Keemilise töötluse ruum, elektrolüüs
40
 
 
 
Klaasi-keraamika konserveerimine
 
 
C
41
Tööruum
30
1 konservaatori tööruum
 
 
Säilitajate tööruumid
 
5 säilitajale
C
42
Tööruum
30
Tekstiilikonserveerimise kõrval
C
43
Tööruum
20
Metallikonserveerimise kõrval
C
44
Tööruum
30
Näitusesaalide juures
C
45
Desinfitseerimisruum
10
Hermeetiline
C
46
Külmkamber
2
 
C
47
Külmkambri teenindusruum
10
 
 
 
Säilitus- ja konserveerimisosakonna tööruumid kokku 780 m²
 
 
 
 
Fotolabor
 
 
C
48
Valge tööruum
60
5 töökohaga, peavad olema akendega, kuid vajadusel tsonaalselt pimendatavad, konditsioneeritud õhuga, ühenduses ülejäänud fotolabori ruumidega ja fotode/negatiivide hoidlate läheduses, sissepääsuga üldkoridorist.
C
49
Ateljee (pildistusstuudio)
150
Kõrgus min. 4,5 m, ruumi külgede suhe 1:1,5, akendeta, laia lävepakuta uksega esemete transpordiks (üldkoridorist).
C
50
Pimik
30
Fotode kopeerimine,. 1-2 töökohta, akendeta, sundventilatsiooniga, vajalik üleminekutsoon (valguslüüs) valgesse ruumi.
C
51
Filmitöötlusruumid
15
Filmide töötlemine (ilmutamine, kuivatus, järeltöötlus). Vajalik üleminekutsoon (valguslüüs)valgesse ruumi, sundventilatsiooniga.
C
52
Ladu
10
Kemikaaliladu ja lahuste segamine, sundventilatsiooniga.
 
 
Fotolabori ruumid kokku 265 m²
 
 
 
 
Näitustega seotud ruumid
 
 
C
53
Laadimisruum
100
Saabuvad/lahkuvad näitused jm esemed
C
54
Pakkimisruum
150
Näitusele minevate/tulevate esemete pakkimine ja ettevalmistamine näitusteks
C
55
Pakkimisruumi hoidla
60
Vajalik kui mitu näitust pakkimisel/pakkimist ootamas. Peaks olema pakkimisruumi kõrval. Koos pakkimis- ja laadimisruumiga peavad need 3 ruumi (C 53-55, kokku 310 m²) olema omavahel funktsionaalses seoses.
 
 
KOKKU TSOON C:
10075
Sh hoidlad 8580
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
TSOON D: SULETUD ILMA KOGUDETA TSOON
 
 
Tööruumid (sh töökabinetid)[1]
 
Vastavalt kavandatavale uuele ERMi struktuurile aastast 2009 hakkab ERMi peahoones tööle kokku ca 100 töötajat. Tööruumid peavad tagama muuseumi töötajatele kaasaegsed töö- ja olmetingimused. Struktuuriüksuste juhatajate kabinetid võiksid olla seotud nende üksuste ruumidega. Tööruumide kõrgus võiks olla 3 m kui ei ole märgitud teisiti.
D
1
Kabinet: direktor
30
1 töötaja
D
2
Kabinet: direktori sekretär
20
1 töötaja, tööruum külaliste vastuvõtu/ooteruumiga
 
 
Haldusosakonna ruumid
 
 
D
3
Kabinet: osakonna juhataja haldusdirektor
22
Kabinet (15 m²) koos osakonna dokumendiarhiiviga (7m²)
D
4
Kabinetid
95
6 töökabinetti (5 tk a 15m², üks neist tsooni A läheduses; 1 tk a 20 m²),.
D
5
Tööruum
60
Töö-ja abiruumid 1 puutöölisele (masinaruum 40 m² ja ladu 20 m²). Soovitav kõrgus 3,5 m.
D
6
Tööruum
25
Tööruum 1 elektrik-valgustajale
D
7
Kabinet: valveülem
15
Kabinet peaks olema valvekeskuse juures
D
8
Ruumid valvuritele
60
5 valvurit
 
 
Teadusosakonna ruumid
 
 
D
9
Kabinet: osakonna juhataja teadusdirektor
22
Kabinet (15 m²) koos osakonna dokumendiarhiiviga (7m²)
D
10
Kabinetid
195
16 töötajat (1 tk - 15 m²) (15 tk - 12 m²)
D
11
Kabinet: teadurid
15
2 töökohaga ruum projekti alusel ajutistele teadustöötajatele
D
12
Kabinet: toimetajad
20
2 toimetaja tööruum
D
13
Nõupidamiste ja seminariruum
 
40
Kuni 20 inimesele, peaks asuma teadusosakonna ruumide juures
 
 
Info- ja kommunikatsiooni-
tehnoloogia (IKT) üksuse ruumid
 
 
D
14
Tööruum
15
IKT juhi tööruum
D
15
Tööruum
20
2 töökohaga IKT töötajate tööruum
D
16
Serveriruum
20
Konditsioneeriga ja tulekindla uksega, ilma akendeta, seal peaks võimaluse korral asuma kõik arvutivõrgu ja telefonivõrgu seadmed.
 
 
 
 
Teadus- ja haldusosakonna ning IKT tööruumid peaksid asuma hoone suhteliselt vähekäidavas kohas (kui ei ole märgitud teisiti).
 
 
Kogude osakonna ruumid
 
 
D
17
Kabinet: peavarahoidja
15
Peaks asuma kogude juures (koos peavarahoidja arhiiviga 7 m²)
 
 
Fotokogu, arhiivi, raamatukogu tööruumid
 
Peavad asuma vastavate kogude (C11-19) juures.
D
18
Kabinetid
90
8 töötaja (2 tk - 15 m²) (3 tk - 20 m²)
D
19
Kabinet: säilitus- ja kons. osakonna juhataja
15
Peaks asuma konserveerimislaborite lähedal
 
 
Näituste ja avalike suhete osakonna ruumid
 
Näituste ettevalmistamisega seotud tööruumid (D22-28) peaksid olema seotud näitusepindadega.
D
20
Kabinet: osakonna juhataja
22
Kabinet (15 m²) koos osakonna dokumendiarhiiviga (7 m²)
D
21
Kabinet: muuseumipedagoogid ja giidid
60
Töökohad 5 töötajale. Peavad olema seotud muuseumipedagoogika avalike (A tsooni) ruumidega
D
22
Kabinet: näituste korraldaja
15
1 töötaja
D
23
Tööruum
20
2 töökohta: näituste korraldajale ja väliskuraatorile/projektijuhile
D
24
Tööruum
20
1 töötaja: meister
D
25
Tööruum
15
1 töötaja: disainer
D
26
Tööruum
15
1 töötaja: kunstnik-kujundaja
D
27
Ateljee
120
Kunstnik-kujundaja(te) ateljee. Soovitav kõrgus 4 m.
D
28
Värvimisruum
50
Ateljee kõrval, eraldi ventileeritav ning kanalisatsiooniga ruum liimimis-, värvimis-, jm mürgiste ainetega töödeks. Laotuspind kuivamiseks. Soovitav kõrgus 4 m.
 
 
Tööruumid (sh töökabinetid) kokku 1130  m²
 
 
 
 
Muud ruumid
 
 
D
29
Valvekeskus
20
 
D
30
Telefonikeskus
20
 
D
31
Köök
100
Kohviku ja restorani köök, võib olla ühine.
D
32
Puhkeruum
30
Kööginurgaga puhkeruum (C tsoonis asuvatele kogude, säilitus- ja konserveerimisosakonna ning fotolabori töötajatele)
D
33
Puhkeruum
30
Kööginurgaga puhkeruum D tsoonis asuvatele töötajatele
D
34
Abiruumid koristajatele ja kojameestele/haljastustöötajatele
100
6 koristajat, 1 kojamees, 3 haljastustöötajat (32 ha territooriumi hooldamiseks)
D
35
Duširuum
15
3 erinevate tsoonide töötajate duširuumi 
D
36
Töötajate WC-d
65
 
D
37
Töötajate riietusruumid
50
 
D
38
Töötajate suitsetamisruum
20
Ventilatsioon
D
39
Ladu
20
Muuseumipoele ja info- ja teabekeskusele
D
40
Ladu
280
 
Näituste inventarile (klaasid, raamid, stendid, vitriinid), sh ruum puutöölise puidu hoidmiseks (30 m²)
D
41
Ladu
60
Kujundatud näituste materjalid
D
42
Ladu
25
Muuseumipedagoogide ja giidide õppevahendite hoiuruum, peab olema seotud muuseumipedagoogika ruumidega (A9-14)
D
43
Ladu
30
Kostüümide ja inventari ladu ning riietusruum 100-inimeselise auditooriumi (A17) juures.
D
44
Ladu
30
Trükistele
D
45
Ladu
25
Haldusosakonna abi- ja koristusmaterjalidele
D
46
Ladu
25
Elektrikaupadele, soovitavalt elektriku tööruumi kõrval
D
47
Muud abiruumid
70
 
 
 
Muud ruumid kokku 1015 m²
 
 
 
 
KOKKU TSOON D:
2145
 
KOKKU TSOONID A-D
20430
 
 

TEHNILISED RUUMID
 
 
Tehnilised ruumid
ca 40% tsoonide A-D pindalast (20430 * 1,4 = 28 602 m²)
Mehaanilised ja elektrisüsteemid, ventilatsioon, gaasiküte, koridorid, trepid, liftid - inimeste ja kaubaliftid (tõstukid) jne
KÕIK KOKKU
28 600 m²
 
 

PEAHOONE LÄHEDUSSE:
 
 
Garaaž(id)
200
Garaaž ja sellega seotud ruumid (ladu ja autojuhi tööruum) võivad aga ei pea asuma peahoones, asukoha peab lahendama arhitektuurikonkursiga. Arvestatud on ruum 2 väikebussile, 2 sõiduautole ja 1 väiksemale furgoontüüpi veoautole; kõrgus min 4,5 m, uste laius 4 m ja uste kõrgus 3,5m. Garaažiga peaks olema seotud kaks 30 m² ladu kummide ja inventari jaoks ja tööruum autojuht-mehhaanikule (20 m²). Kokku garaažikompleksile 260 m².
Vaateterrass ja vabaõhukohvik
 
Peahoone sisekohviku juurde kuuluvana või eraldi välikohvikuna võiks uue hoone juures asuda ka suvekohvik (kuni 50 inimesele). See võiks asuda näiteks järvepoolsel terrassil, olles võimaluse korral seotud vaateterrassiga, millelt avaneks vaade Raadi järvele, pargile ja üle järve asuvatele mõishoone varemetele (välistatud ei ole vana mõisahoone taastamine tulevikus).
Parkimisplats peahoone lähistel
 
Kuni 120 sõiduautole ja 15 bussile.


[1] Osa näituste ja avalike suhete osakonna tööruume on seotud näituste ja külastajate teenindamisega alates fuajeest (vt tsoon A). Kogude osakonna tööruumid peavad olema seotud vastavate kogudedega (esemekogud, arhiiv, raamatukogu). Säilitus- ja konserveerimisosakonna ja fotolabori tööruumid  peavad olema seotud vastavate laboritega (vt tsoon C).

Eesti Arhitektide Liit

Lai 31 10133 Tallinn / telefon 6411 737 / faks 6411 737 / info@arhliit.ee

Eesti Rahva Muuseum

Veski 32 / 51014 Tartu / tel. 742 2040 / agnes@erm.ee